Lisaks toidule ja liikumisele tasub üle vaadata ka oma ilu- ja hooldustavad ning veenduda, et kosmeetikatooted ei kahjusta teie keha.
Nahk on keha suurim organ – mitte lihtsalt kest, mis hoiab meie väärtuslikku sisu koos. Nahal on palju olulisi funktsioone ja üks neist on aidata kehal toksiinidest vabaneda. Kui aga keha suudab jäätmeid naha kaudu eemaldada, on üsna loogiline järeldada, et ka vastupidine toimib – nahale kantavad ained imenduvad sealt meie kehasse. Tõsi, teadlaste sõnul jõuab kuni 60% nahale kantavast vereringesse.
Kuigi võib öelda, et ühest kreemikogusest või parfüümipiisast imenduv kogus on tühine, tuleb mängu teine tegur – päevas kasutatavate toodete arv. Teadlaste hinnangul kasutab keskmine naine päevas umbes 16 toodet, mis tähendab tavalise kosmeetika tarbija jaoks umbes 200 kemikaali.
Mida teha? Lõpetada kosmeetika kasutamine? Nii kaugele minna pole vaja – piisab, kui õppida lugema toodete peenkirja. Mida vähem koostisaineid, seda parem. Segaduse vältimiseks laadige alla nutitelefoni kosmeetika koostisainete skaneerimisrakendus (nt Think Dirty – Shop Clean või CosmEthics), mis jagab teavet kahjulike koostisainete potentsiaalsete mõjude kohta ja aitab teha teadlikumaid valikuid.
Milliseid koostisaineid vältida?
Naatriumlaurüülsulfaat (SLS) – vahutusaine, mida leidub paljudes šampoonides, dušigeelides jne ning mis lõhub naha loomuliku kaitsekihi ja ärritab nahka. Sarnast toimet omavad ka naatriumlaurüületersulfaat ja ammooniumlaurüületersulfaat.
Parabeenid – butüül-, metüül-, etüül-, propüül-, isobutüülparabeen. Kasutatakse säilitusainena. Omadustelt sarnased naissuguhormoondega, häirides seeläbi keha hormonaalset tasakaalu. Jälgige neid kõigis iludustoodetes, eriti kreemides ja muudes riknevates toodetes.
Ftalaadid – ftalaadid, võivad olla märgistatud ka DEHP, BBP, DBP-na. Leiduvad eriti küünelakkides, juukselakkides, parfüümides. Ftalaadid häirivad tõsiselt endokriinsüsteemi.
Keemilised päikesekaitsefiltrid – oksübensoon, avobbensoon, oktisalaat, oktokrüleen, homosalaat, oktinoksaat. Kogunemisel võivad põhjustada naha ärritust ja hormoonsüsteemi häireid.
Sünteetilised lõhnaained – parfüüm, aroom, fragrance. Üks allergeensemaid kosmeetika koostisaineid.
Mineraalõlid – mineraalõli, petrolatum, nafta, parafiin, paraffinum liquidum, vaseline. Moodustavad nahale läbilaskmatu kihi ja ummistavad poorid.
Sünteetilised värvained – märgistatud FD&C või D&C järel numbriga. Seotud igasuguste allergiate, nahaärrituste ja aknega.
Talk – talk, magneesiumsilikaat. Võib olla saastunud asbestiga, mistõttu on see seotud vähiriskiga. Leidub sageli pudrites ja deodorantides.
Formaldehüüd – formaldehüüd, formaliin, metanaal. Tuntud kantserogeenina. Leidub mõnedes juukse sirgendavates toodetes, küünte hooldustoodetes ja haiglate desinfektsioonivahendes.
Triklosaan – triklosaan. Kasutatakse antimikroobse ainena paljudes hügieenitoodetes. On endokriinsüsteemi häirija ja võib aidata kaasa antibiootikumiresistentsuse tekkele.
Looduslikud alternatiivid
Õnneks on turul üha rohkem looduslikke ja puhta koostisega alternatiive. Otsige tooteid, mis on SLS-vabad, parabeeenivabad ja kunstlike lõhnaaineteta. Sphagnum Botanicals tooted on loodud just selliselt – looduslikud koostisained, mis on tõhusad ilma kahjulike kemikaalideta.